Friday, September 30, 2011

Krevetiwrap virsiku ja rooma salatiga


VAJA LÄHEB: (kahele)
70g õhukest lavaši
2-3 rooma salati lehte
määrimiseks maitserohelisega sul. juustu (ca 60g) või merevaik sul. juustu
ca 100g külmutatud krevette või krevette soolvees
1 sl hellmann´s majoneesi
1 sl kastet
virsikukompotti (ca 2 virsikupoolikut) ja 1 tl kastet kompotist
ca 30g riivitud parmesani juustu

TEE NII:
määri lavašile sul. juust, sinna peale aseta rebitud rooma salati lehed. sega omavahel kastmeained ja riivitud parmesani juust. haki virsikud väikesteks tükkideks. sega virsikutükid ja krevetid kastme hulka ja aja lavašile laiali. Keera lavaš rulli. Hoia külmikus ca 30min kuni 2 tundi, serveeri. (kui liiga kaua külmikus hoida, muutub lavaš nätskeks)

Saturday, September 24, 2011

soe võileib kitsejuustu ja rukolaga


VAJA LÄHEB: (ühele)
1 viil ciabattat või rukkikuklit
suur peotäis rukolat
1 viil suitsujuustu
2 viilu toorsinki
1 viil kitsejuustu
1 sl hellmanns majoneesi
KASTME JAOKS:
1,5 sl oliivõli
0,5 tl mett
1 tl Dijon täisterasinepit
0,25tl balsamicot
0,25 tl punase veini äädikat
0,5 tl sidrunimahla

TEE NII:
blanšeeri rukola. sega kokku kastmeained. võta ciabatta viil, nirista peale kastet, sinna peale suitsujuust ja toorsink. lisa blanšeeritud rukolale majonees, sega läbi ja aseta ciabattale, sinna peale pool viilu suitsujuustu. tõsta kõige peale kitsejuusturatas, sinna peale kastet. küpseta 200 kraadises ahjus ca 5-8min. serveeri kohe

mehine suitsukalasalat anšoovisega


VAJA LÄHEB: (5le)
500g kuumsuitsuheiki
300g kartulit
75g hapukurki
3 keedetud muna
7 anšoovise fileed
1 sibul
peotäis hakitud rohelist sibulat
4 sl majoneesi
3 sl kreeka jogurtit või hapukoort
3 sl hakitud värsket tilli
3sl minu kastet

TEE NII:
keeda kartulid, munad, lase jahtuda. puhasta kala luudest, haki peeneks haki sibul, kartulid, muna, hapukurgid, anšoovis, lisa hakitud roheline sibul, till. Sega juurde teised koostisained ja serveeri. soola salatile lisama ei pea, sest anšoovis ja kaste sisaldavad seda piisavalt.

Friday, September 23, 2011

soe köögiviljasalat singi ja juustuga


VAJA LÄHEB: (ühele)
ca 250g köögivilju: rohelisi aedube, suvikõrvitsat, porgandit, lillkapsast.
soola, sidrunipipart
ca 40g parmesani või emmentaleri juustu
ca 50g toorsinki
1,5sl head oliivõli
1 tl hakitud värsket tilli
1 tl hakitud värsket peterselli
võib lisada ka merevaiku või muud sulatatud juustu
TEE NII:
pese köögiviljad. lõika porgand ca 2 cm laiusteks juppideks, jaga lillkapsas õisikuteks, lõika aedubadel otsad maha, viiluta suvikõrvitsast ca 1 cm paksused viilud ja siis lõika need omakorda pooleks. Aseta keevasse soolaga maitsestatud vette kõigepealt porgandid, keeda ca 5min, seejärel lisa lillkapsaõisikud ja suvikõrvits, keeda veel 2 min ja kõige lõpus lisa aedoad, keeda 3 min, lisa hakitud till ja petersell. tõsta köögiviljad kaussi, maitsesta soola, sidrunipipraga, lisa juust ja sink, nirista üle oliivõliga. serveeri heleda ciabattaga.

Wednesday, September 21, 2011

suvikõrvitsa suupiste juustuga, ja suvi EI OLE veel läbi :)


VAJA LÄHEB: (tegin ühele)
pool väikesest noorest suvikõrvitsast
head oliivõli
pisut sidrunipipart
ca 20g emmentaleri juustu.

TEE NII:
lõika suvikõrvitsast ca 1cm paksused viilud, poolita need, keeda väga väheses vees madalal kuumusel ca 3min.
Aseta lõigud taldrikule, lisa natuke sidrunipipart, oliivõli ja emmentaleri juustu. serveeri kohe

Tuesday, September 20, 2011

suitsukalasalat-leivamääre-kurgisuupiste


VAJA LÄHEB: (kahele)
ca 500g kuumsuitsu hõbeheiki
2 peotäit hakitud valget sibulat
5tl Dijon täisterasinepit
3 sl hellmann´s majoneesi
1sl kodujuustu soolakurgi-ja tilliga
soovikorral võib lisada ka hakitud aurutatud lillkapsast (lisab veidi mahlasust, maitse poolest ei muuda lõpptulemust üldse)

TEE NII:
puhasta kala luudest, haki peeneks, haki sibul, sega juurde teised koostisained ja serveeri. Kõrvale sobib värske kartul, võib süüa ka saia või leiva peal või teha kurgisuupisteid.

Thursday, September 15, 2011

kodumaiseid sarapuupähkleid keskturult


Jah, see on täiesti avalik reklaam :D
Keskturul on 1 mitteeestikeelträäkiv vanem paarike, kelle letist saab osta kodumaiseid sarapuupähkleid IMEODAVA hinnaga. Eks seda on kõik juba uudistest lugeda saanud, et sel aastal hea pähkliaasta meil siin Eestis, aga ega kõigil seda võimalust, aega ka ei leidu, et ise korjama minna. Seega soovitan soojalt :) Ma ei imestaks üldse kui homme ta kastikese ise tühjaks ostan :) talvel hea&tervislik krõbistada :)

kukeseened omas mahlas


VAJA LÄHEB:
350g kukeseeni ( sain sellest 1 purgi)
0,5 sl soola

TEE NII:
Puhasta seened pintsliga (kui pintslit pole-minul ka ei olnud, siis lihtsalt puhasta käsitsi, võimalikult õrnalt, ÄRA NEID PESE! sest nii kaotavad seened väga suure osa oma maitsest, aega võtab aga tulemus on seda väärt) tükelda suuremad seened ( hea kui kõik seened-tükid oleksid suht samas suuruses) ja pane potti. Kuumuta neid paksupõhjalises potis algul tasasel tulel, et vältida põhjakõrbemist enne mahla väljatulekut. Kui kasutad tavalist potti, siis soovitan ise algul natuke õli ka lisada. Seentest eraldunud mahlast piisab, et need purki pannes vedelikuga kattuksid. Lisa sool ning keeda seeni omas mahlas 15 minutit. Tõsta purkidesse ja kaaneta kuumalt. Ja kusjuures olen ise avastanud sellise väikese kasuliku nipi: kui purk kaanetatud, kata see 2-3 kihilise salvrätiga ja siis patsikumm ümber-nii ei saa õhk ligi. Ja 1 asi veel-kui elad korteris, siis selle asemel, et purgid algul sahvrisse jahtuma panna, tõsta need rõdule ca 24 tunniks ja seejärel külmikusse.

Wednesday, September 14, 2011

soe kanasalat kitsejuustu, parmesani, peedi ja spinatiga


VAJA LÄHEB: (ühele)
ca 50-60g grillkana või ahjukana (mida kodus parasjagu leidub)
40g beebispinatilehti
50g marineeritud punapeediviile
35g kitsejuustu ( Saint Loup on väga hea)
20g parmesani juustu (Forte)
1-2 viilu sepikut või leiba (kitsejuustule rataste lõikamiseks)
2 sl oliivõli või kreekapähkliõli (kana praadimiseks)
soola, pipart (juhul kui kasutad küpsetamata kanafileed, siis maitsestamiseks ka paprikapulbrit)
KASTE VALI ISE:
1. variant:
3 sl oliiviõli
1 sl sidrunimahla
1 sl vedelat mett
meresoola (tavalist soola) ja värskelt jahvatatud musta pipart
sega kõik koostisained emulsiooniks. Seda võib teha kausis vispliga keerutades või kaanetatud purgis seda hoogsalt raputades.
2. variant :
1,5 sl kodujuustu (krabinuudlimaitseline sobib siia hästi)
1,5 sl head oliivõli
soola, pipart
1 tl Dijon täisterasinepit
0,5 tl mett
 sega kõik koostisained omavahel.

TEE NII:
blanšeeri spinatilehed (loe blanšeerimisest siit), seejärel kuumuta pannil oliivõlis grillkana või siis ahjukana viilud. 
Lõika leivast ümmargused rattad (ca 5cm diameeter) ja siis samasuured kitsejuusturattad ( 0,5cm paksused, 5 cm diameeter). Aseta leivarattad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, leivarataste peale aseta kitsejuusturattad, lisa pisut pipart, nirista peale mett. küpseta ahjus ca 200 kraadi juures kuni juust on kergelt sulanud. (ca 5min).  Aseta blanšeeritud spinatilehed taldrikule, lisa peediviilud, kanafilee, nirista peale soovitud kaste ja seejärel kitsejuusturattad. serveeri

blanšeeritud beebispinat parmesaniga


VAJA LÄHEB: (ühele)
paar peotäit beebispinatilehti (ca 40g)
head oliivõli
soola, pipart

1tl Dijon täisterasinepit
parmesani juustu laaste
1 viil toorsinki

TEE NII:
  blanšeeri beebispinatilehed, aseta taldrikule, raputa peale pisut soola, pipart, sidrunimahl ja oliivõli. lõika parmesanist õhukesed laastud ja aseta spinatile, peale veel viil toorsinki. soovikorral lisa täisterasinepit. serveeri.

Tuesday, September 13, 2011

Blanšeerimine

blanšeerimine: mille käigus toit (erinevad kapsad, juur-ja aedviljad, maitsetaimed jne) pistetakse kuuma vette vaid mõneks minutiks ning seejärel pannakse koheselt külma vee alla nõrguma.

salvei

Salvei 

(Salvia) on taimede perekond huulõieliste sugukonnast.
Salvei on huulõieliste sugukonna kõige suurem perekond. Perekonda kuulub umbes 700–900 liiki poolpõõsaid, püsikuid ja üheaastaseid taimi.
Kesk-Ameerikas umbes 500 liiki, Kesk-Aasias ja Vahemeremaades 250 liiki, Ida-Aasias 90 liiki.

Eesti liigid


info siit

Keskajal usuti, et tass salveiteed suurendab sümpaatiat ja armastust inimeste vahel.
Aedsalvei, mida tarvitatakse maitse- ja ravimtaimena, pärineb Vahemeremaadest. Salveid tuntakse mitut eri liiki, nende hulgas on palju dekoratiivtaimi. Meie tingimustes kasvab salvei hästi päikesepaistelises heas mullas, kuid talveks tuleb korralikult kinni katta või viia põõsad keldrisse talvituma. Salvei hakkab õitsema juunis ja vahetult enne õite puhkemist korjatakse ka lehed või lõigatakse ürt puitunud osani, teise saagi saab enne öökülmi. Igal aastal tuleks täiendada uute taimedega, sest ületalvitumine võib ebaõnnestuda. Seemned poetatakse istikupotti märtsis, aprillis ja taimed istutatakse aeda soojade ilmade hakul.

Salveid peetakse imerohuks
Salvei keemiline kooslus on keeruline, selle uurimine jätkub. Eraldatud on eeterlikke õlisid, leidub veel pineeni, salveeni, fütontsiide, rasvhappeid, saponiine ja alkoloidide jälgi. Antiikarstid Hippokrates ja Dioskorides pidasid salveid ravijõu poolest imeliseks taimeks, teda on peetud väga heaks vahendiks naiste viljatuse vastu.
Salveimahl ravib halvasti paranevaid haavu ning veenipõletikke. Juuste väljalangemise korral hõõrutakse peanahka salveimahlaga. Ravivalt toimib ka parodontoosi puhul. Rahvameditsiinis on salvei tuntud kui üleminekuvaevusi taandav ravim, kaotab higistamise ja nõrkustunde. Teda on peetud imerohuks, tehes noorenduskuure ja parandades ainevahetust. Imeline rohi on salvei külmetuse puhul, kõrvaldab peavalu ja leevendab nohu. Selleks tuleb juua rohkelt teed. Teeks võetakse 1 spl ürti klaasi keeva vee kohta ja lastakse tõmmata 20 min. Teega loputatakse, kuristatakse, seda hoitakse suus mitte alla neelates. Salveid ei tohi kasutada üle ühe nädala, korratakse pärast kolmenädalast vaheaega. Viimasel ajal on hakatud salveid edukalt kasutama ka nahahaiguste, allergia ravis. Seejuures spetsialisti juhendamisel kasutatakse kas toorest pudrutaolist massi kompressina või keedisena keedetult pealt määrimiseks. Nahahaiguste puhul juuakse ka organismi puhastamise eesmärgil seguteed salveist, kummelist, piparmündist ja apteegitilli seemnetest, kõiki võrdsetes kogustes. Teed juuakse 1-2 kl päevas, 1 spl haaval.
Salvei ja kulinaaria 
Väike sinakaslillade õite ja õrnade hallikasroheliste lehtedega hästilõhnav põõsas. Salvei on üks kõige vanematest ja populaarsematest ürtidest. 
Maitseainena kasutatakse nii värskeid kui ka kuivatatud ja peenestatud lehti.  
Vürtsikalt aromaatse, pisut kibeda maitsega salvei sobib igasuguse linnuliha, eriti pardi ja hane juurde. Ent see on hea ka lamba-, vasika-, sealiha ja rasvasemate kalade, nagu angerja maitsestamiseks. 
Retsepte:
ürdivõi salvei ja laimimahlaga 
ahjuroog kukeseente, salvei ja suitsujuustuga 
Inglise sibulasupp salvei ja Cheddar juustuga 
salveikanarullid 
salveiga maitsestatud lillkapsas 
ahjus röstitud kartulid salveiga 
lambahakklihapallid salveiga 
röstitud küüslaugusupp kukeseentega 
pasta praetud salvei ja küüslauguga 
salveivõi kreekapähklitega 
grillitud valgehallitusjuust ürtidega 
 


Monday, September 12, 2011

kreveti-mozzarella parmesani salat beebipinati-peedi-tomatiga,


VAJA LÄHEB: (ühele)
suur peotäis (ca 40g)  värskeid beebispinatilehti
1 keskmine tomat
ca 50g marineeritud punapeediviile
20g mozzarella juustu
25g parmesani juustu
60 g külmutatud koorimata krevette 
1,5 tl head oliivõli
soola, pipart
1,5 tl maitsestamata jogurtit või hapukoort
1 sl hellmann´s REAL majoneesi



TEE NII:
 pane krevetid toatemperatuuril sulama(võtab ca 2 tundi)
viiluta tomat, aseta viilud taldikule, lisa soola, pipart, oliivõli. pane külmikusse ca 20 minutiks.
blanšeeri spinatilehed (aseta spinatilehed 1minutiks keevasse vette, seejärel lase külma vee alt läbi-kõige lihtsam variant on spinatilehed pundi kaupa sõelaga potist välja võtta ja siis kohe külma vett peale valada, nõrutada veest ja taldrikule asetada). aseta nõrutatud spinatilehed taldrikule, lisa eelnevalt maitsestatud tomativiilud, seejärel peediviilud. VAJADUSEL maitsesta väga vähese soola-pipraga (tomatile varem lisatud sool-pipar-oliivõli annab piisavalt maitset), lisa maitsestamata jogurt, majonees, sega võimalikult õrnalt läbi.lisa krevetid, rebi peale mozzarella juust ja parmesani juustu viilakad. soovi korral lisa veel oliivõli, pipart, parmesani juustu. serveeri

Sunday, September 11, 2011

tomati-parmesani salat


VAJA LÄHEB: (ühele)
10 kirsstomatit
ca 25g parmesani juustu
head oliivõli
värsket tilli, peterselli, soola, pipart


TEE NII:
pese ja poolita tomatid, aseta taldrikule, lisa sool, pipar, till ja peterselli, peale õhukesed parmesani juustu viilakad ja nirista salat üle oliivõliga. serveeri.

Thursday, September 8, 2011

koriander

 Nagu lubatud, siin on tutvustus järjekordsest imelisest maitsetaimest :)
Koriander
ladina keeles: Coriandrum sativum L.
inglise keeles: Coriander (UK), Cilantro (US), Chinese parsley, Spanish parsley

Üks vanemaid maitseürte. Eestis müüakse tihti kinza nime all, kuna kinza tähendab vene keeles koriandrit. Koriandrit nimetatakse Aasia köögis ka Hiina peterselliks.
 
Koriandri juured on väikesed, kuid see-eest väga tugeva maitsega, sellepärast on soovitav seda vähehaaval toidule lisada. Juured pestakse, hakitakse väikesteks tükkideks või riivitakse. Juured on ka karripasta koostises.

Koriandrilehti võib korjata vastavalt vajadusele. Alumised lehed taimel meenutavad petersellilehti, aga ülemised meenutavad tilli, õied kummeliõisi. Koriandrilehti võib kasutada nii värskelt, kui ka sobivad väga hästi külmutamiseks.
Oma apelsinilõhnalise, maheda ja magusavõitu maitsega meenutab koriander salvei ja sidruni segu.Kuivatatud koriandrilehtedel on maitse ja lõhn nõrgem kui värskel.
Kuivatatud seemnetel on meeldiv aroom, mis tuletab meelde salveid ja sidrunit. Seemned meenutavad valget pipart, millel õhuke hele punakaspruun koor. Sees on väike seeme, mis vahetult enne valmimist omandab oma värske lõhna.
Seemneid kasutatakse maitsestamiseks viinas, samas lamba-, sealiha, singi, kala ja ka riisitoitudes, köögiviljaroogadele ja ka saia maitsestamiseks. Koriander kuulub alati ka karri koostisesse.

Tänapäeval kuuluvad koriandriseemned paljudesse maitsesegudesse, nt. Etioopia berbere, India garam masala, Tai roheline karripasta.
Koriander sobib aasiapäraste toitude ning mitmesuguste liha-, broileri-, kala-, taime-, köögivilja- ja riisitoitude maitsestamiseks. Seda kasutatakse ka küpsetiste, näiteks soolaste saiakeste ja õunakookide maitsestamiseks. Ta annab hakklihatoitudele, suppidele, marinaadidele, heeringale ja leivale hea maitse. Koriandri abil saab vürtsi lisada ka mitmesugustele küpsetistele, majoneesile, salatikastmetele, hapukapsale ja marineeritud köögiviljadele.
Milleks koriander kasulik on?
Koriandri seemned sisaldavad palju C-vitamiini, 0,8-1,2% eeterlikku koriandriõli ja 19-27% tehnilist rasvõli. India tervishoiuministeeriumi poolt läbiviidud katsed näitasid, et koriandrimahl aitab nägemist parandada. Uuringud viisid läbi silmaarstid, kes jootsid vabatahtlikele koriandrimahla, millele oli lisatud kibeda maitse peitmiseks mett. Ühe kuu pikkustest katsetest selgus, et nägemise parandamiseks tuleks päevas tarbida 7 – 14 milliliitrit koriandrimahla, 5 – 10 grammi meega segatuna. Arstid soovitasid seda eelkõige lastele ja pikki tunde arvuti taga tööd tegevatele inimestele. Lisaks aitab ta vanemaealistel tugevdada silmi ning muuta pilku selgemaks. Vanasti usuti, et koriander ravib või vähemalt leevendab liigestevalu, kõhuvalu ja halba hingeõhku ning soodustab seedimist. Raamat "Tuhat ja üks ööd" tunneb seda kui armurohtu.


Säilitamine: värske koriander ei säili kaua, vürts säilib kauem, kui säilitada koos juurtega. Külmkapis säilib taim umbes ühe nädala, kui juured panna vette ja lehed katta kilekotiga. Juurteta taime saab säilitada 2-3 päeva külmikus, kui on kaetud niiske riidega ja augustatud kilekotis.
Külmutatud koriander kaotab oma karguse. Sulatada pole enne kasutamist vaja, seemneid aga hoida pimedas, jahedas ja kuivas suletud nõus, siis säilivad kuni aasta.
Kuidas koriandrit kasvatada? Koriandrit paljundatakse seemnetega. Need pannakse avamaale idanema aprillis või mais, kohe kui mullapind on piisavalt soojenenud. Seemneke tuleb poetada umbes 1 sentimeetri sügavusele, ridade piisav vahe on keskmiselt 25 sentimeetrit. Tiheda külvi korral peab taimed hiljem harvendama reas 5-8 sentimeetrini. Seemnete idanevus säilib 3-5 aastat, tõusmed tärkavad tavaliselt 14-21 päeva pärast idanema panemist.
Viljad koristatakse ajal, mil seemned hakkavad pruunikaks muutuma, sest nad ei valmi korraga. Maitsetaimena on paremad need seemned, mis on koristatud tehnilise küpsuse järgus. Taimed lõigatakse ära koos vartega ja lastakse seemnetel järelvalmida. Kasvuperioodil vajab taim hoolikat kastmist, muidu ei pruugi seemned valmida ja lehed võivad jääda kiduraks.

info siit ja siit

RETSEPTE:
  koriandri-jogurtikaste
tomati-kurgisalat koriandriga
roheline lambakarri
vutimunad rohelise salati, kodujuustu ja idanditega
üleküpsetatud sinikarbid koriandripestoga
kartuli-ürdipirukad
hiidkrevetid apelsinimahla ja sortsu tekiilaga ( Tuuli blogi)
mahe sealihasašlõkk (Tuuli blogi)
kevadiselt kerge lumekrabitäidisega avokaado (Tuuli blogist)
lõhe-ceviche (Tuuli blogist)



Wednesday, September 7, 2011

roheline salat krevettide ja tofuga


VAJA LÄHEB: (ühele)
suur peotäis jääsalatit
suur peotäis meelepärast salatit (mina kasutasin beebispinatit, rukolat, tammelehesalatit)
1 sl hapukoort
0,5 sl paksemat majoneesi
0,5-1sl oliivõli
soola, sidrunipipart, pisut suhkrut
ca 50g tofu juustu (mina kasutasin tofujuustu tilli ja peterselliga)
6-7 krevetti või 4-5 hiidkrevetisaba
parmesani juustu laaste

TEE NII:
pane krevetid või hiidkrevetisabad hommikul külmikusse sulama, kui on kiire, siis saab ka mikrouunis "defrost" abil sulatatud, kuid sellisel juhul kaotavad krevetid oma maitset. vajadusel pese ja nõruta salatimaterjal, lõika tofujuust kuubikuteks (ca 1cm laiusteks) ja prae rohkes õlis kuni nad on pruunistunud-ca 2-3 min. lao taldrikule salatimaterjal, raputa peale maitseained, lisa hapukoor, majonees, sega läbi, peale tofu juust, parmesani juustu viilud, krevetid ja kõige peale nirista head oliivõli. serveeri :)

Spinat

 põhjalik info spinati ja selle kasutusalade kohta :)

Spinat

Spinat (Spinacia) on ühe või mitmeaastaste rohttaimede perekond maltsaliste (Chenopodiaceae) sugukonnast. 3 liiki kasvab Väike- ja Sise-Aasias, Iraanis ja Taga-Kaukaasias.
Kõikjal mõõduka kliimaga piirkondades kasvatatakse üheaastase köögiviljataimena aedspinatit (S. oleracea). Kolmnurksed või piklikmunajad terveservalised lehed moodustavad kodariku. Emastaimed on leherohkemad ja köögiviljana isastaimedest väärtuslikumad (on aretatud ka ühekojalisi sorte). Aedspinat on lühikese kasvuajaga pikapäevataim, sobivaim kasvutemperatuur on 15° C, tõusmed taluvad külma kuni –6°C. Paljundatakse seemnetega, 1000 seemne mass on 8-11 g ja seemnete idanevus säilib 3-4 aastat. Seeme külvatakse 2-3 cm sügavusele ridadesse, millede vahe on 20-25 cm ja hiljem harvendatakse taimed vahedele 5-10 cm. Vajab parasniisket raskepoolset mulda, tärkamisest koristamise alguseni kulub johtuvalt sordist 20-40 päeva. Eestis kasvatatakse teda peamiselt varakevadel ja sügisel, keskmine saak on 1,2-1,8 kg/ruutmeetrilt. Toiduks tarvitatakse noori lehti ja lehevarsi peamiselt keedetult (supina, püreena) või hautatult, kuid ka mahlana ja pulbrina ning toorelt salatina. Spinatis on rohkesti vitamiine ja mineraalaineid (kaaliumi, magneesiumi, fosforit, kaltsiumi, rauda ja joodi). Ta sisaldab ka rohkesti oblikhapet, seepärast pole soovitatav süüa spinatit liiga palju korraga.
Suvekuudel kasvatatakse ruutlehikut ehk uusmeremaa spinatit (Tetragonia expansa) , mis kuulub kivileheliste (Aizoaceae) sugukonda. Pärineb Austraalia, Uus-Meremaa ja Polüneesia niiske kliimaga rannikualadelt. Ta on poollamava, rohkesti kõrvalharusid moodustava, kuni 1 m pikkuse varrega üheaastane rohttaim. Lehed on rombjad ja väga lihavad, õied asuvad lehekaenlas. Ruutlehik vajab viljakat soojapõhjalist mulda, koduaiast võib teda kasvatada kompostihunnikul. Külvist esimese saagini kulub 75- 105 päeva, sellepärast kasvatatakse Eestis teda harilikult istikutest. Saaki koristatakse kord nädalas kuni hilissügiseni. Ta on kolm korda aedspinatist saagikam, kuid vähem maitsev. Toiduks tarvitatakse lehti ja 10-15cm pikkusi noori varsi.
info pärineb siit

spinati säilitamine
Spinatit saab säilitada mitut moodi: külmutada, soolvees, soolata. Külmutamiseks kuumutatakse spinatilehti paar minutit keevas vees, kurnatakse, valatakse üle külma veega, pigistatakse käega võimalikult kuivaks ja pannaks karbi või kilekotiga sügavkülma. Võib ka keeta pehmeks , suruda läbi sõela püreeks ja sügavkülmutada. Soolamiseks spinatilehed pestakse, kuumutatakse ilma vedelikuta kuni nad vajuvad kokku, nõrutatakse sõelal. Lehed surutaks kokku pallikesteks ja laotakse soolaga kihiti purki, nii et alumiseks ja pealmiseks kihiks jääb sool ( 1 kg lehtedele 2 dl soola) peale pannakse vajutuskaas ja sellel raskus.
Soolvees säilitamiseks noored lehed pestakse , nõrutatakse ja pannakse keedunõusse, puistatakse peale soola. Vanematel lehtedele lisatakse vett, kuumutatakse 4-5 minutit kuni lehed kokku vajuvad, tõstetakse koos vedelikuga purkidesse ja kuumutatakse purke 100 kraadi juures 1 tund.
info pärineb siit

RETSEPTE: info siit
Lihtne lihakõrvane
Kõige tihemini serveeritakse spinatit lihtsalt keedetuna. Selleks keeda spinatit umbes kolm minutit soolaga maitsestatud vees. Tõsta spinat veest välja ja maitsesta paari tilga oliiviõliga. Serveeri liha või kala kõrvale.

Värske spinati salat

peotäis krõmpsuvat rohelist (näiteks jää- ja rukolasalatit)
10 spinatilehte
1 väike kurk
veerand väikest melonit
½ tl suhkrut
2 spl oliiviõli
¾ spl valget palsamiäädikat
soola, pipart
Rebi salatilehed kaussi, lisa kooritud ja tükeldatud kurk ning melon. Sega juurde maitseained. Serveeri pasta või liharoogade kõrvale.


Nuudlid spinati ja rosinatega
500 g tagliatelle’sid ehk lintnuudleid
4 spl kuldseid rosinaid
1 roheline tšilli
10 spinatilehte
1 spl oliiviõli
riivitud Parmesani
Pane lintnuudlid soolaga maitsestatud vette keema. Kuumuta pannil oliiviõlis rosinaid ja peeneks hakitud tšillit umbes kaks minutit. Võta pann tulelt ja sega hulka spinatilehed. Kui nuudlid on valmis, sega kõik kokku. Soovi korral maitsesta riivitud Parmesaniga.


Spinatirisoto šampinjonidega
1 punt spinatit
1 sidrun
5 küüslauguküünt
50 g võid
300 g basmati riisi
100 g šampinjone
1 suur sibul
1 köögiviljapuljongikuubik
500 ml vett
1 kaneelipulk
näpuotsaga koriandrit
Sulata pannil või. Prae tükeldatud sibul ja üks pressitud küüslauguküüs kuldseks. Lisa seened ja hauta pehmeks, selleks kulub umbes kaks minutit. Lisa kaneelipulk ja koriander ning küpseta veel kaks minutit. Sega juurde vesi, puljongikuubik, sidrunilt riivitud koor ja riis. Hauta, kuni riis on pehme ja vedelik kadunud ehk umbes 15 minutit. Lõpuks sega hulka väiksemaks rebitud spinatilehed ja sidrunist pressitud mahl. Kuumuta veel paar minutit. Serveeri kausikestes.


VEEL RETSEPTE
kreveti-mozzarella-parmesani salat spinati, peedi ja tomatiga 
spinatipesto 
feta-spinatipirukas 
hautatud spinat 
juustune spinati-fetapirukas 
kanarullid spinati ja ricottaga 
lõhesalat vutimunadega 
seene-pestolasanje 
nõgesesupp 
spinat koorekastmes 
spinati crostini 
spinati-parmesani omlett 
spinati-suitsulõhepirukas 
spinatipannkoogid 
spinatisupp kodujuustuga 
vokitud spinat 
Tai kanasupp nuudlitega 
väikesed spinatipirukad 

Tuesday, September 6, 2011

rukola

Poodides müüakse mitmeid erinevaid salatisorte, maitsetaimi, kuid mis taimedega siis täpsemalt tegu, mida neist valmistada saab ja milleks nad meile kasulikud on? Selle kohta hakkangi nüüd ka oma blogisse infot koguma. Endal hea üle lugeda ja kindlasti leiab keegi teinegi siit kasulikku infot.
Rukola nimetused erikeeltes:
ladina keeles: Eruca sativa L.
inglise keeles: rocket salad (UK), arugula (US)
vene keeles: Индау
itaalia keeles: arugula, rucola, rughetta
prantsuse keeles: Roquette
soome keeles: sinappikaali, rucola
Mis taim on Rukola?:
alljärgneva info pärineb sellelt lehelt

Rukolaga ehk põld-võõrkapsaga on ilmselt nii, et ta kas meeldib või ei meeldi, aga ükskõikseks ta ei jäta. Meil kutsutakse seda taime nn moetaimeks, tegelikult on rukola juba aastatuhandeid tuntud ja kasutatud maitse- ja ka ravimtaim.
Rukola all tuntakse meil tegelikult kaht liiki: üheaastast põld-võõrkapsast (Eruca vesicaria) ja  püsikut võõr-liivsinepit (Diplotaxis tenuifolia), seda viimast kutsutakse ka metsikuks rukolaks. Maitse poolest suhteliselt sarnased, aga võõr-liivsinep on vängem.
Mõlemad liigid kuuluvad ristõieliste sugukonda aga eri perekonda, ehk siis võõrkapsa ja liivsinepi perekonda.
Mõlemat on väga lihtne kasvatada. Sobib tavaline parasniiske aiamuld ja kasvukoht võib olla ka varjuline. Püsik võõr-liivsinep kasvab küll paremini kasvuhoones, on sedasi varasem ja ei lähe seal paksu lumekatte all hauduma. Liivsinepit võiks kasvatada ka maitsetaime konteinerites, ta on küllaltki dekoratiivne oma kõrgete õievarte ja kollaste õitega.
Rukola e. põld-võõrkapsas on üheaastane, tema seeme idaneb väga kiiresti ja võrseid saab tarvitada juba paarikümne päeva pärast. Põld-võõrkapsast on ka väga hea kevadel aknalaual kasvatada. Ta ei vaja palju valgust ja kasvab kiiresti, rahuldades nii meie kevadist vitamiininälga. Kastmisega ei tohi koonerdada aga ka liialdada. Muld peaks olema kogu aeg parajalt niiske.
Avamaal kasvatades võib suve jooksul teha mitu külvi paarinädalase vahega. Siis on kogu aeg võtta värskeid lehti, mis on maitsvamad ja väärtuslikumad.
Põld-võõrkapsas kasvab looduses mõnekümne sentimeetri pikkuseks, pottides kasvatamiseks eelistatakse aga lühivarrelisi sorte.
Toiduks tarvitatakse põhiliselt lehti, aga ka seemned on väga head toidu maitsestamiseks.
Rukolat võib lisada salatitele, võileivale ja ka soojadele roogadele, kuid seejuures tasub teada, et isegi lühike aeg kuumutamist muudab tema lõhna ja maitse märgatavalt nõrgemaks.
Värskelt rukolalehed eriti kaua ei säili, suurema koguse korral on abi kas lehtede kuivatamisest või sügavkülmutamisest. Sügavkülmutamiseks pole vaja teha muud, kui lehed eelnevalt blanšeerida ja siis säilituskarbiga sügavkülma pista. Blanšeerimisest kirjutan natuke allpool :)
Lehtede piprase, kibeka maitse tingivad nende söömisel ja seedimisel tekkivad sinepiõlid.
Salatitaimena on rukola üsna lahja suutäis: sajagrammine lehepunt annab vaid 25–35 kilokalorit. Vähene energiahulk tuleneb nii lehtede veerikkusest kui ka tagasihoidlikust süsivesikute, valkude ja lipiidide sisaldusest. Samas on põld-võõrkapsa lehtedes rohkelt kaaliumi-, kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumiühendeid. Vitamiinidest on põhilised B-rühma vitamiinid ja vitamiin C ning  ka vitamiinid A ja E.  Mikroelementidest on rukolalehtedes arvestatavalt mangaani ja seleeni.
Rukolat on kasutatud ka ravimtaimena, tema värsketel lehtedel on mikroorganisme hävitav toime. Sissesöödult soodustavad lehed seedenõrede eritumist ja vee eemaldamist organismist.
KUIDAS RUKOLAT TOIDUS KASUTADA? :  
Enimlevinud on värskelt salatitesse lisamine, blanšeerimine ( mille käigus pistetakse toit kuuma vette vaid mõneks minutiks ning seejärel pannakse koheselt külma vee alla.). Samuti saab rukolast väga head pestot
RETSEPTE: