Thursday, October 27, 2011

roheline salat oliivõli, meesinepi ja kodujuustuga


VAJA LÄHEB: (kahele)
pakk jääsalatit või rooma salatit
2 sl kodujuustu 4%
1 sl hellmann´s majoneesi
1 sl Felix klassikalist inglise sinepit
oliivõli
paprika pulbrit, soola, sidrunipipart, natuke suhkrut

TEE NII:
murra jääsalatist käega sobiva suurusega tükid, võta suurem kauss(lihtsam segada), lisa jääsalat ja kastmeained, seejärel maitsesta ülalmainitud maitseainetega. lase 10 min. seista, serveeri niisama saia või kreekeritega või prae lisandina. samuti sobib kasutada bruchetta kattena, soovitan sellisel juhul lisada parmesani või forte juustu

Saturday, October 22, 2011

kreveti-riisisalat


VAJA LÄHEB:(kahele)
2 dl keedetud riisi
16 külmutatud koorimata krevetti
1 väiksem tomat
ananassikompotti (2 ananassirõngast)
pool punast paprikat
majoneesi
värskelt hakitud tilli
rohelist sibulat
Felix täisterasinepit
hapukoort
soola, pipart

TEE NII:
keeda ja nõruta riis, sulata, koori ja haki krevetid. haki paprika, tomat ja ananassirõngad väikesteks kuubikuteks. sega omavahel riis, krevetid, tomat, paprika, ananass, majonees, hapukoor, värske till, sinep, hakitud roheline sibul. maitsesta soola ja pipraga. serveeri.


kiire "Rullvõileib" viineriga


Kuidagi teisiti seda nimetada ei oska...võileivapirukas? :)) Viineri asemel võib muidugi kasutada igasugu muid tooraineid, sest ega viinerist hullemat asja ei leia anyway...vahel lihtsalt tuleb tahtmine süüa midagi täiesti...kuidas seda nüüd öelda..rämpsu :)) viiner sobib ideaalselt
VAJA LÄHEB: (4 rullvõileiba)
4 suurt röstsaiaviilu
ca 1 sl hellmann´s majoneesi
ca 2 tl felix täistera sinepit
värskelt hakitud tilli
4 imeõhukest viilu juustu
6 vinku viinerit

TEE NII:
eemalda röstsaiaviiludelt ääred ja rulli viilud võimalikult õhukeseks. määri peale majoneesi-sinepi-värske tillisegu, lisa juustutükid. lõika viineritele vaod sisse, igale saiale läheb ca 1,3 viinerit. aseta viiner saia äärele ja rulli ettevaatlikult kokku. mässi kilesse ja aseta külmikusse ca 2ks kuni 6ks tunniks. võib süüa külmalt või siis küpsetada ahjus ca 200 kraadi juures ca 6-9min. sellisel juhul võib peale veel juustuviile asetada.

Tuesday, October 18, 2011

õrnsoolalõhe bruchetta kurgi ja toorjuustu-sinepi kastmega


VAJA LÄHEB:
ciabattat, täisterasaia või musta seemneleiba
õrnsoola lõhefileed tilliga
toorjuustu
värsket kurki
meesinepit, oliivõli, sidrunipipart

TEE NII:
lõika soovitud kogus ciabatta või leivaviile, aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, nirista peale oliivõli ja küpseta ca 180 kraadises ahjus ca 4-5min. võta ahjust välja, raputa peale sidrunipipart, aseta peale soolalõhe filee, fileeritud kurgiribasi ja  kõige peale toorjuustu-sinepisegu. serveeri kohe.

tomati bruchetta

viimastest kodumaistest tomatitest sel sügisel...


VAJA LÄHEB: (6 bruchettat)
6 viilu ciabattat või muud heledamat saia, sepikut
1 suurem või 2 väikest tomatit
oliivõli
soola, sidrunipipart
vajadusel pisut mett või tumedat suhkrut (juhul kui tomatid enam nii magusad pole)
1 küüslauguküüs

TEE NII:
rösti ciabatta viilud, hõõru iga viilu 1 külg pooliku küüslauguküünega, haki tomat, eemalda suurem osa seemnetest. aseta igale ciabattale lusikaga tomatit, lisa soola, sidrunipipart, vajadusel mett ja nirista üle oliivõliga. Kui kodus leidub värsket basiilikut, kaunista bruchettad mõne lehekesega. serveeri kohe.

Monday, October 17, 2011

õrnsoolalõherullid


idee pärineb nami-namist
VAJA LÄHEB: (kahele)
175g õrnsoolalõhefileed tilliga
ca 50g toorjuustu või merevaik sulatatud juustu
ca 1 sl mahedamaitselist sinepit
hakitud värsket tilli
1 tl mädarõigast
1 tl sidrunimahla

TEE NII:
 aseta õhukesed lõhefilee lõigud lõikelauale, sega omavahel sulajuust, sinep, till, sidrunimahl, mädarõigas ja määri segu igale lõhefileele. keera ükshaaval fileed rulli, keera tugevalt toidukilesse ja hoia külmkapis 4 tundi kuni üleöö. serveeri.

õrnsoolalõhe tilliga


VAJA LÄHEB: (kahele)
175g lõhe või forellifileed
soola
värsket tilli
sidrunit serveerimiseks

TEE NII:
Puhasta filee luudest, raputa peale soola ja värskelt hakitud tilli, soovikorral ka sidrunipipart. Aseta filee taldrikule ja kata teise taldrikuga. Lase külmkapis maitsestuda üleöö  Lõika kalast terava fileerimisnoaga õhukesed viilud, serveeri sidrunisektoritega. Väga hea niisama süüa või saiale, leivale lisada.

Monday, October 10, 2011

suitsulesta suupiste endiivial


VAJA LÄHEB: (kahele)
ca 200g suitsulesta (puhastatult)
10 endiivia e. salatsiguri lehte
ca 3 sl hellmann´s majoneesi
1 sl Dijon täisterasinepit
ca 1 sl hakitud värsket tilli
sidrunipipart, vajadusel soola maitsestamiseks
1 sl hapukoort või kreeka jogurtit
1 tl värskelt pressitud sidrunimahla
soovikorral väga peeneks hakitud valget sibulat

TEE NII:
eralda endiivialt lehed, puhasta suitsulest. sega omavahel kokku majonees, sinep, kreeka jogurt või hapukoor, hakitud till, sidrunipipar, sidrunimahl(soovikorral lisa ka hakitud valget sibulat) määri natuke saadud segu endiivia lehtedele, tõsta peale ports suitsulesta, sinna peale kuhjaga majoneesisegu. kaunista hakitud tilliga.serveeri

Saturday, October 8, 2011

suitsujuustu pestosepik väikese suvikõrvitsaga


VAJA LÄHEB:
70-100g riivitud suvikõrvitsat
0,5 tl soola
pool pakki kuivpärmi (5,5g)
1,5 dl käesooja vett
1 sl pruuni suhkrut või vedelat mett
1,5 dl rukkijahu
0,5 dl nisukliisid
2,5 dl nisujahu
0,4 dl oliivõli
3 tl pestot
ca 60g riivitud suitsujuustu

TEE NII:
riivi suvikõrvits, aseta sõelale nõrguma, raputa peale sool. sega pärm 1/3 jahukogusega( nisujahuga), lisa käesoe vesi. pane rätiku alla soojemasse kohta kerkima ca 20 minutiks. kerkinud taignamassile lisa ülejäänud jahu, nõrutatud suvikõrvits, suhkur, pesto, oliivõli, juust. sõtku kuni saad läikiva taigna, mis käte ja kausi küljest lahti lööb. mätsi taignapall leivavormi kujuliseks. võta leivavorm, vooderda küpsetuspaberiga, aseta taigen sisse, raputa peale pisut nisujahu ja jäta rätiku alla kerkima 1-1,5 tunniks (sooja temperatuuriga kerkib kiiremini). küpseta 220 kraadi juures ca 30 min, võta ahjust, määri pealt sulavõiga või piserda üle oliivõliga. lase jahtudaca 20 min, serveeri.

Thursday, October 6, 2011

vürtsikas suitsupaprikane õunasalat


VAJA LÄHEB: ( kahele)
300g tugeva tekstuuriga õunu (martsipanõunad sobivad väga hästi)
4 sl kastet

TEE NII:
pese, vajadusel koori õunad. Tükelda ja sega kastmega läbi. Sobib väga hästi liharoogade kõrvale pakkuda.

soe spargelkapsasalat juustuga


VAJA LÄHEB:
ca 250g spargelkapsast inimese kohta
soola, sidrunipipart
oliivõli
tugevamaitselist juustu ca 30g inimese kohta.

TEE NII:
Puhasta ja pese spargelkapsas, jaota õisikuteks.
Pane soolaga maitsestatud keevasse vette kõigepealt varreosad, keeda ca 4 min, siis lisa õisikud, keeda veel ca 3 min. Tõsta taldrikule, nirista peale head oliivõli, maitsesta sidrunipipraga ja serveeri kohe õhukeste juustuviiludega. Sobib niisama kergeks eineks või kana, kala kõrvale.




kergelt suitsune paprika-sinepi-mädarõikakaste lihale, kanale, aedviljadele


VAJA LÄHEB: (sellest tuleb ca 230g kastet)
3 sl kreekapärast jogurtit või maitsestamata jogurtit, hapukoort ei soovita...aga võib ka
1 tl rukola pestot
2 sl hellmann´s majoneesi
1,5 sl head oliivõli
1-1,5 tl mädarõigast
1,5 tl Dijon täisterasinepit
1,5 tl mett (hädapärast asenda suhkruga)
1-1,5 tl kanget felix sinepit (kõigepealt pane vähem, hiljem lisa juurde, kui tunned, et vaja)
0,5- 1 tl felix meesinepit
1-1,5 tl suitsutatud paprikapulbrit* (kui seda kodus pole, asenda tavalise paprikapulbriga)
0,5 tl jahvatatud rosmariini
0,5 tl soola
0,75 tl sidrunipipart
0,5 tl salatimaitseainet ürtidega (võimaluse korral asenda 1,5 sl hakitud värske till-petersell-koriander-küüslaugupulber seguga)

TEE NII:
sega kausis kõigepealt jogurt, pesto, majonees, mädarõigas, sinepid, mesi, oliivõli. Seejärel lisa maitseained, sega, vahepeal maitse, vajadusel lisa veel maitseaineid. Kui kasutad mett-siis pigem vedelat mett ja kui kasutad suhkrut, siis arvesta sellega, et suhkrul võtab teiste maitseainetega segunemine natuke rohkem aega, seega kui esialgu võib tunduda, et suhkrut on pigem puudu, siis hoia kastet ca 1 tund külmikus ja siis maitse uuesti ja vajadusel lisa suhkrut.kaste sobib kasutamiseks kohe, säilib külmikus 7-9 päeva.
* suitsutatud paprikapulbrit saa osta Stockmanni juures asuvast Piprapoest ja Marks& Spencerist

Wednesday, October 5, 2011

spargelkapsas ehk brokoli

ladina keeles: Brassica oleracea var. silvestris
inglise keeles: broccoli
vene keeles: брокколи
itaalia keeles: cavolo broccolo
prantsuse keeles: broccoli
soome keeles: parsakaali, broccoli
rootsi keeles: broccoli, sparriskål
saksa keeles: Broccoli, Brokkoli, Bröckelkohl, Spargelkohl, Winterblumenkohl, Sprossenkohl

Miks on spargelkapsas kasulik?
Spargelkapsas ehk brokoli on väga tervislik köögivili.
Spargelkapsas on toiteväärtuse poolest tavalisest lillkapsast veidi parem, sest sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid, karotiini, C-vitamiini ja mineraalaineid (rauda, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit). 
On suhteliselt madala energeetilise väärtusega ja hästi seeduv. Eriti olulised on aga spargelkapsas sisalduvad füsioloogiliselt aktiivsed ained, mis on ülitähtsad inimese tervise seisukohalt. Viimasel kümnendil on avaldatud rohkesti mahukate meditsiiniliste teadusuuringute tulemusi spargelkapsa positiivsetest toimetest haiguste, sh mitmesuguste vähihaiguste profülaktikas ja ravis. Järgnevalt mõned lühiviited.
Ristõielistel köögiviljadel, eriti spargel- ja rooskapsal, on tugev mõju kopsuvähki haigestumise vastu (Brennan et al., 2005). Kui toidumenüüs oli vähemalt kord nädalas kapsas, sh spargelkapsas, siis vähenes kõhunäärme vähki haigestumise risk 38%, võrreldes uurimisgrupiga, kes kapsast ei söönud (Larsson et al., 2006). Meditsiiniteadlaste uuringutes pidurdas brokkoli-ekstrakt kolüülatsetaadi, millel on kesknärvisüsteemis oluline roll mäluvõime seisukohalt, lagunemist; seepärast arvatakse, et brokkoli söömine võib pidurdada Alzheimeri tõve teket (Houghton, 2005). On avaldatud meditsiiniuuringuid, milles on selgunud, et brokkoli söömine on tugevdanud organismi kaitsevõimet rinna-, mao-, jämesoole- ja eesnäärmevähi vastu. 1992. aastal Dr. Paul Talalay poolt brokkolis avastatud ja sellest eraldatud tugevatoimeline bioaktiivne aine nimetusega sulforafaan on vähirakkude vastu osutunud väga efektiivseks. Erinevalt teistest antioksüdantidest (vitamiinid C, E, beeta-karotiin jt), mis vabu radikaale sidudes end ammendavad ning seetõttu pidevalt uuendamist vajavad, käitub sulforafaan teisiti. See aine ei reageeri vabade radikaalidega otseselt, vaid käivitab organismi enese ensümaatilised kaitsereaktsioonid, mille toime rakkudes kestab märksa kauem. Mitmesuguste uuringutega rakukultuuris ja loomkatsetes on tõendamist leidnud, et sulforafaan hävitab jagunevate vähirakkude teatud komponente, mille tulemusena nende rakkude areng ja kasvaja suurenemine pidurdub (Henrichs, 2006).
Spargelkapsas on parim sulforafaani allikas. Eriti kõrge on selle väga tugevatoimelise bioaktiivse kaitseaine sisaldus kolme päeva vanustes idandites. On kindlaks tehtud, et supilusikatäis idandeid sisaldab sama palju sulforafaani kui 400g spargelkapsa õisikuid (Henrichs, 2006).
Spargelkapsa söömisel on väga hea mõju veresoontele, kinnitab uus uurimus. Eriti hästi mõjub spargelkapsas diabeetiku veresoontele, mis on veresuhkru kõrge taseme tõttu pidevalt tugeva rünnaku all.
säilitamine
Spargelkapsast, eriti just kõrvalvõrsete väiksemaid õisikuid, saab väga hästi säilitada sügavkülmikus. Enne külmutamist tuleb neid kergelt soolases kuumas vees minut või paar blanšeerida. Külmikus hoides tuleks brokoli eelnevalt kilesse mässida, et ta ära ei kuivaks.
RETSEPTE BROKOLIGA:
 pastaroog brokoli, juustu ja peterselliga
mahe brokolipüreesupp
roheline püreesupp vorstikrutoonidega
kodujuustu-brokoli plaadipirukas
aurutatud brokoli küüslaugu, palsamiäädika ja parmesaniga
brokolivorm keedumunaga
juustustruudel spargelkapsa ja kanaga
kanasupp spargelkapsaga
lõhe-brokolivorm
lõhe-brokolipirukas
spargelkapsasupp sinihallitusjuustuga
spargelkapsas kalifornia moodi
Cannelloni spargelkapsaga