ladina keeles: Brassica oleracea var. silvestris
inglise keeles: broccoli
vene keeles: брокколи
itaalia keeles: cavolo broccolo
prantsuse keeles: broccoli
soome keeles: parsakaali, broccoli
rootsi keeles: broccoli, sparriskål
saksa keeles: Broccoli, Brokkoli, Bröckelkohl, Spargelkohl, Winterblumenkohl, Sprossenkohl
Miks on spargelkapsas kasulik?
Spargelkapsas ehk brokoli on väga tervislik köögivili.
Spargelkapsas on toiteväärtuse poolest tavalisest lillkapsast veidi parem, sest sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid, karotiini, C-vitamiini ja mineraalaineid (rauda, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit).
Spargelkapsas ehk brokoli on väga tervislik köögivili.
Spargelkapsas on toiteväärtuse poolest tavalisest lillkapsast veidi parem, sest sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid, karotiini, C-vitamiini ja mineraalaineid (rauda, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit).
On suhteliselt madala energeetilise väärtusega ja hästi seeduv. Eriti olulised on aga spargelkapsas sisalduvad füsioloogiliselt aktiivsed ained, mis on ülitähtsad inimese tervise seisukohalt. Viimasel kümnendil on avaldatud rohkesti mahukate meditsiiniliste teadusuuringute tulemusi spargelkapsa positiivsetest toimetest haiguste, sh mitmesuguste vähihaiguste profülaktikas ja ravis. Järgnevalt mõned lühiviited.
Ristõielistel köögiviljadel, eriti spargel- ja rooskapsal, on tugev mõju kopsuvähki haigestumise vastu (Brennan et al., 2005). Kui toidumenüüs oli vähemalt kord nädalas kapsas, sh spargelkapsas, siis vähenes kõhunäärme vähki haigestumise risk 38%, võrreldes uurimisgrupiga, kes kapsast ei söönud (Larsson et al., 2006). Meditsiiniteadlaste uuringutes pidurdas brokkoli-ekstrakt kolüülatsetaadi, millel on kesknärvisüsteemis oluline roll mäluvõime seisukohalt, lagunemist; seepärast arvatakse, et brokkoli söömine võib pidurdada Alzheimeri tõve teket (Houghton, 2005). On avaldatud meditsiiniuuringuid, milles on selgunud, et brokkoli söömine on tugevdanud organismi kaitsevõimet rinna-, mao-, jämesoole- ja eesnäärmevähi vastu. 1992. aastal Dr. Paul Talalay poolt brokkolis avastatud ja sellest eraldatud tugevatoimeline bioaktiivne aine nimetusega sulforafaan on vähirakkude vastu osutunud väga efektiivseks. Erinevalt teistest antioksüdantidest (vitamiinid C, E, beeta-karotiin jt), mis vabu radikaale sidudes end ammendavad ning seetõttu pidevalt uuendamist vajavad, käitub sulforafaan teisiti. See aine ei reageeri vabade radikaalidega otseselt, vaid käivitab organismi enese ensümaatilised kaitsereaktsioonid, mille toime rakkudes kestab märksa kauem. Mitmesuguste uuringutega rakukultuuris ja loomkatsetes on tõendamist leidnud, et sulforafaan hävitab jagunevate vähirakkude teatud komponente, mille tulemusena nende rakkude areng ja kasvaja suurenemine pidurdub (Henrichs, 2006).
Spargelkapsas on parim sulforafaani allikas. Eriti kõrge on selle väga tugevatoimelise bioaktiivse kaitseaine sisaldus kolme päeva vanustes idandites. On kindlaks tehtud, et supilusikatäis idandeid sisaldab sama palju sulforafaani kui 400g spargelkapsa õisikuid (Henrichs, 2006).
Ristõielistel köögiviljadel, eriti spargel- ja rooskapsal, on tugev mõju kopsuvähki haigestumise vastu (Brennan et al., 2005). Kui toidumenüüs oli vähemalt kord nädalas kapsas, sh spargelkapsas, siis vähenes kõhunäärme vähki haigestumise risk 38%, võrreldes uurimisgrupiga, kes kapsast ei söönud (Larsson et al., 2006). Meditsiiniteadlaste uuringutes pidurdas brokkoli-ekstrakt kolüülatsetaadi, millel on kesknärvisüsteemis oluline roll mäluvõime seisukohalt, lagunemist; seepärast arvatakse, et brokkoli söömine võib pidurdada Alzheimeri tõve teket (Houghton, 2005). On avaldatud meditsiiniuuringuid, milles on selgunud, et brokkoli söömine on tugevdanud organismi kaitsevõimet rinna-, mao-, jämesoole- ja eesnäärmevähi vastu. 1992. aastal Dr. Paul Talalay poolt brokkolis avastatud ja sellest eraldatud tugevatoimeline bioaktiivne aine nimetusega sulforafaan on vähirakkude vastu osutunud väga efektiivseks. Erinevalt teistest antioksüdantidest (vitamiinid C, E, beeta-karotiin jt), mis vabu radikaale sidudes end ammendavad ning seetõttu pidevalt uuendamist vajavad, käitub sulforafaan teisiti. See aine ei reageeri vabade radikaalidega otseselt, vaid käivitab organismi enese ensümaatilised kaitsereaktsioonid, mille toime rakkudes kestab märksa kauem. Mitmesuguste uuringutega rakukultuuris ja loomkatsetes on tõendamist leidnud, et sulforafaan hävitab jagunevate vähirakkude teatud komponente, mille tulemusena nende rakkude areng ja kasvaja suurenemine pidurdub (Henrichs, 2006).
Spargelkapsas on parim sulforafaani allikas. Eriti kõrge on selle väga tugevatoimelise bioaktiivse kaitseaine sisaldus kolme päeva vanustes idandites. On kindlaks tehtud, et supilusikatäis idandeid sisaldab sama palju sulforafaani kui 400g spargelkapsa õisikuid (Henrichs, 2006).
Spargelkapsa söömisel on väga hea mõju
veresoontele, kinnitab uus uurimus. Eriti hästi mõjub spargelkapsas
diabeetiku veresoontele, mis on veresuhkru kõrge taseme tõttu pidevalt
tugeva rünnaku all.
säilitamineSpargelkapsast, eriti just kõrvalvõrsete väiksemaid õisikuid, saab väga hästi säilitada sügavkülmikus. Enne külmutamist tuleb neid kergelt soolases kuumas vees minut või paar blanšeerida. Külmikus hoides tuleks brokoli eelnevalt kilesse mässida, et ta ära ei kuivaks.
RETSEPTE BROKOLIGA:
pastaroog brokoli, juustu ja peterselliga
mahe brokolipüreesupp
roheline püreesupp vorstikrutoonidega
kodujuustu-brokoli plaadipirukas
aurutatud brokoli küüslaugu, palsamiäädika ja parmesaniga
brokolivorm keedumunaga
juustustruudel spargelkapsa ja kanaga
kanasupp spargelkapsaga
lõhe-brokolivorm
lõhe-brokolipirukas
spargelkapsasupp sinihallitusjuustuga
spargelkapsas kalifornia moodi
Cannelloni spargelkapsaga
No comments:
Post a Comment