Rukola nimetused erikeeltes:
ladina keeles: Eruca sativa L.
inglise keeles: rocket salad (UK), arugula (US)
vene keeles: Индау
itaalia keeles: arugula, rucola, rughetta
prantsuse keeles: Roquette
soome keeles: sinappikaali, rucola
alljärgneva info pärineb sellelt lehelt
Rukolaga ehk põld-võõrkapsaga on ilmselt
nii, et ta kas meeldib või ei meeldi, aga ükskõikseks ta ei jäta. Meil
kutsutakse seda taime nn moetaimeks, tegelikult on rukola juba
aastatuhandeid tuntud ja kasutatud maitse- ja ka ravimtaim.
Rukola all tuntakse meil tegelikult kaht liiki: üheaastast põld-võõrkapsast (Eruca vesicaria) ja püsikut võõr-liivsinepit (Diplotaxis tenuifolia), seda viimast kutsutakse ka metsikuks rukolaks. Maitse poolest suhteliselt sarnased, aga võõr-liivsinep on vängem.
Mõlemad liigid kuuluvad ristõieliste sugukonda aga eri perekonda, ehk siis võõrkapsa ja liivsinepi perekonda.Mõlemat on väga lihtne kasvatada. Sobib tavaline parasniiske aiamuld ja kasvukoht võib olla ka varjuline. Püsik võõr-liivsinep kasvab küll paremini kasvuhoones, on sedasi varasem ja ei lähe seal paksu lumekatte all hauduma. Liivsinepit võiks kasvatada ka maitsetaime konteinerites, ta on küllaltki dekoratiivne oma kõrgete õievarte ja kollaste õitega.
Rukola e. põld-võõrkapsas on üheaastane,
tema seeme idaneb väga kiiresti ja võrseid saab tarvitada juba
paarikümne päeva pärast. Põld-võõrkapsast on ka väga hea kevadel
aknalaual kasvatada. Ta ei vaja palju valgust ja kasvab kiiresti,
rahuldades nii meie kevadist vitamiininälga. Kastmisega ei tohi
koonerdada aga ka liialdada. Muld peaks olema kogu aeg parajalt niiske.
Avamaal kasvatades võib suve jooksul teha mitu külvi paarinädalase vahega. Siis on kogu aeg võtta värskeid lehti, mis on maitsvamad ja väärtuslikumad.
Põld-võõrkapsas kasvab looduses mõnekümne sentimeetri pikkuseks, pottides kasvatamiseks eelistatakse aga lühivarrelisi sorte.Avamaal kasvatades võib suve jooksul teha mitu külvi paarinädalase vahega. Siis on kogu aeg võtta värskeid lehti, mis on maitsvamad ja väärtuslikumad.
Toiduks tarvitatakse põhiliselt lehti, aga ka seemned on väga head toidu maitsestamiseks.
Rukolat võib lisada salatitele, võileivale ja ka soojadele roogadele, kuid seejuures tasub teada, et isegi lühike aeg kuumutamist muudab tema lõhna ja maitse märgatavalt nõrgemaks.
Värskelt rukolalehed eriti kaua ei säili, suurema koguse korral on abi kas lehtede kuivatamisest või sügavkülmutamisest. Sügavkülmutamiseks pole vaja teha muud, kui lehed eelnevalt blanšeerida ja siis säilituskarbiga sügavkülma pista. Blanšeerimisest kirjutan natuke allpool :)
Lehtede piprase, kibeka maitse
tingivad nende söömisel ja seedimisel tekkivad sinepiõlid.
Salatitaimena on rukola üsna lahja
suutäis: sajagrammine lehepunt annab vaid 25–35 kilokalorit. Vähene
energiahulk tuleneb nii lehtede veerikkusest kui ka tagasihoidlikust
süsivesikute, valkude ja lipiidide sisaldusest. Samas on põld-võõrkapsa
lehtedes rohkelt kaaliumi-, kaltsiumi-, fosfori- ja magneesiumiühendeid.
Vitamiinidest on põhilised B-rühma vitamiinid ja vitamiin C ning ka vitamiinid A ja E. Mikroelementidest on rukolalehtedes arvestatavalt mangaani ja seleeni.
Rukolat on kasutatud ka ravimtaimena,
tema värsketel lehtedel on mikroorganisme hävitav toime. Sissesöödult
soodustavad lehed seedenõrede eritumist ja vee eemaldamist organismist.
KUIDAS RUKOLAT TOIDUS KASUTADA? :
Enimlevinud on värskelt salatitesse lisamine, blanšeerimine ( mille käigus pistetakse toit kuuma vette vaid mõneks minutiks ning seejärel pannakse koheselt külma vee alla.). Samuti saab rukolast väga head pestot
RETSEPTE:
kitsejuustusalat rukola ja suitsupeekoniga
rukolasalat nektariini ja mozzarellaga
tatrapuder rukolaga
suitsulõhekaste rukola ja mozzarellaga
rukolasupp juustuga
roheline salat rukola, kurgi ja avokaadoga
kiluvõileib "kadunud muna" parmesani ja rukolaga
rukolasalat nektariini ja mozzarellaga
tatrapuder rukolaga
suitsulõhekaste rukola ja mozzarellaga
rukolasupp juustuga
roheline salat rukola, kurgi ja avokaadoga
kiluvõileib "kadunud muna" parmesani ja rukolaga
No comments:
Post a Comment